Suuhügieen

Hambad on meie välimusest väga oluline osa. Kuigi kuju ja värvust me otseselt harjamisega muuta ei saa, saame siiski õigesti pestes hammaste tervist hoida.

Harjamine

Hambahari:

Hambavahehari

• Tavaline hambahari: Kasuta pehmet või keskmise harjasetugevusega hambaharja. Soovitavalt võiks olla see ka väiksema peaga, et pääseks paremini ligi ka kitsastesse kohtadesse. Paljude hambaarstide väitel pole suurt vahet, kas ostad poest kallima, vidinatega hambaharja või siis tavalisema ja odavama. Olulisem on see, et peseksid hambaid korralikult. Hambaharja tuleb vahetada iga kolme kuu jooksul.
• Elektriline(patareidega/akuga) hambahari: mugav vahend ning tavaliselt on neil ka väiksemad harjased, millega võib pääseda kitsamatesse kohtadesse. 
• Lisaks müüakse apteekides ja hambaarstide juures eraldi miniharjakesi ehk hambavaheharju, mida võib kasutada kitsamate kohtade puhastamiseks, eriti kui on nt breketid vms. 

Kestvus & sagedus: 

• Hambaid võiks harjata kaks korda päevas 
• Ühe harjamiskorra pikkus võiks olla 3-5 minutit

Hambapasta kogus:

• Hambapastat võiks hambaharjale panna umbes kolmveerand osa hambaharja pikkusest
• Lastel kasutada hernetera suurust kogust

Harjamisprotseduur: 

• Liiguta hambaharja väikeste vibreerivate liigutustega/ringikujuliste liigutustega ja lase harjastel tungida hammaste vahele.
• Puhasta kõik hambad ja pinnad, ka mälumispinnad ja igemepiirid, sise-ja välisküljed.
• Kui igemed veritsevad, ära katkesta harjamist. See võib olla tingitud algavast igemepõletikust ja harjamine peaks selle vastu aitama. Kui aga kahe nädala jooksul igemete veritsemine ei lakka, pöördu hambaarsti juurde. 
• Kui sul ei ole nn keelekaabitsat, võiksid hambharjaga üle tõmmata ka keele ja vb ka põsed jne. See aitaks suurema osa baktereid välja viia suust.  

Hambaniidiga puhastamine

Üldiselt soovitatakse ka hambaniiti kasutada vähemalt üks kord päevas. See on oluline selleks, et hammaste vahelt puhastada ka need kohad, kuhu hambahari ei ulatu. See aitab eemaldada kattu ja ka toiduosakesi eemaldada hammaste vahelt.

Hambaniit võiks olla üsna peenike, selline mis ei hargneks ning piisavalt tugev, et kasutamisel ei puruneks.

Hambaniidi kasutamine

  

Niidiga puhastamine

• Võta 30-40 cm hambaniiti ja keera see ümber mõlema käe keskmise sõrme, et see tugevalt püsiks seal. Tõmba niit pingule.
• Keera niit C-tähe kujuliselt ümber ühe hamba ja lükka niiti igemepiiri suunas nii kaugele kui see mugavalt ulatub, seejärel tõmba see mälumispinna poole püüdes hambakattu maha tõmmata.
• Kui niit on väga määrdunud, siis vaheta seda protseduuri käigus. 
• On olemas ka spetsiaalsed hambaniidihoidjad, mis peaks niidi kasutamist lihtsustama.

Suuveega loputamine 

Listerine antiseptiline suuloutusvahend -
väga tugeva toimega!:)

• Suuveega loputamine ei ole kohustuslik, eriti juhul kui pesed hoolikalt hambaid ja kasutad ka juba hambaniiti. 
• Siiski, juhul kui sul on mõni suuhügeeni probleem või haigus (nt mandlid haiged, kurk haige jne), tuleb antiseptilise suuveega loputamine kasuks. 
• Suuvett kasutatakse pärast hammaste pesemist ning tavaliselt on neil kaasas kork, kuhu saab suuvett kallata. Siis tuleb sellega loputada suud korralikult (umbes 10-30 sekundit, alguses vähem ja siis harjutada kauem nt Listerine puhul) ning seejärel kindlasti välja sülitada. 

Allikmaterjalid & huvitavat lisalugemist:

• brošüür "Kolm sammu tervete hammaste ja igemeni"
• enda teadmised ja kogemused, hambaarstidelt kuuldu
• YA kvartalileht
• www.hambaarst.ee
• Hambaravi blogi 
• Suuhügieeni lehekülg  
• Ajakiri Hammas 
• Ülevaatlik artikkel suuhügieeni kohta  - sisaldab ka hambapastade tutvustusi liigiliselt ja palju muud, tasub vaadata
• Terved hambad - õppelehekülg

Karvade eemaldus

Mis on mis:

• Epileerimine - karvade kitkumine, karvade väljatirimine, karva eemaldamine allpool naha pinda
• Depileerimine - karvade lõikus, murdmine, raseerimine, karvade eemaldamine naha pinnalt

Karvade eemaldamise võimalused:


1. Ajutine karvade eemaldamine

Raseerimine

Epilatsioon

depilatsioon

Pleegitamine

2. Ajutine karvakasvu pidurdamine-vähendamine

VANIQA kreem 13,9% (toimeaine eflornitiin hüdrokloriid)

Laserepilatsioon

Fotoepilatsioon

3. Püsiv karvade eemaldamine

Elektrolüüs, termolüüs

1. Raseerimine

 Kuidas toimib?
Ostad poest raseerija. Kui nahk on kuiv, oleks soovitatav ka raseerimisvaht/geel. Niisutad veega nahka, paned geeli/vahtu peale ja tõmbad ühtlaselt üle raseeritava pinna. Pärast loputad veega.

Võimalused

• ühekordne raseerija
• vahetatava otsikuga pikemaajaline raseerija

Ühekordseid müüakse tavaliselt pakis mitu tükki korraga ning need on odavamad (u 2-5 eurot), pikemaajalised aga on üksikult ja need on kallimad(5-15 eurot) (hiljem saad osta poest ainult otsikuid, et neid siis vahetada). Valik on täiesti sinu teha. Ühekordseid raseerijaid saab üldiselt kasutada ikkagi paar korda, eriti kui korralikult puhtaks pesta ja kuivatada.

Ühekordsed raseerijad

Mitmekordne vibreeriv raseerija

Plussid
Kiire, odav, valutu, mugav 

Miinused
Raseerimisega või kaasneda pidev naha ja karvanääpsu traumeerimine, mis võib tekitada põletikulisi follikuliidi koldeid, sissekasvanud karvu ja nahaärritust, eriti kui tegemist on kuiva nahaga. Karvad kasvavad kiiresti tagasi ning raseerimine on vajalik (juhul kui soovid täiesti siledaid jagu) olenevalt karvatüübist iga 1-3 päeva tagant.


2. Epileerimine

Kuidas toimivad?
Epileerimiseks kasutatakse erinevaid vahendeid: nt. vaha, suhkrut, mehaanilisi epilaatorid jne. Hea tulemuse saavutamiseks peab eemaldatav karv olema piisavalt pikk. Korduval epileerimisel vigastatakse karvasibulat ja arvatakse, et selle mõjul on tagasikasvavad karvad õhemad ja peenemad.
Elektrilised epilaatorid on elektrilised mehaanilised karvaeemaldusvahendid, mis eemaldavad palju karvu korraga, kas ringlevate väikeste traatketaste või pöörleva pintsetisarnase struktuuriga toimepinna abil, vahade puhul kantakse vaha(riba) nahapinnale ning tiritakse siis ära.
 Epileerimiseks pead ostma kas vaha või epilaatori ning järgima täpseid juhiseid kasutamisel, kuna erinevatel toodetel on need erinevad.

Elektrilise mehaanilise epilaatooriga karvade eemaldus
Plussid
Epilatsioon on efektiivseim meetod karvade ajutiseks eemaldamiseks, sest karv eemaldatakse terves ulatuses. Korduval kasutamisel vigastatakse karvasibulat ning seetõttu võivad olla tagasikasvavad karvad pehmemad ja õhemad.

Miinused
 Valus, võib võtta rohkem aega, ebamugav



                                                      

Vahaepilatsioon. Vahaga karvade eemaldamine.

Võimalused:
suhkruvaha/pasta, külmvaha, kuumvaha, vahaplaastrid, vaharibad

Plussid
Kestab kaua, saab töödelda erinevaid piirkondi (jalad, keha, aga ka ülahuul, kulmud).

Miinused
Tüütu teha, valus, põletikuoht

Kuumast vahast võib tekkida nahaärritus – punetus kipitus, sügelus, eriti õrnal heledal nahal ja tundlikes piirkondades. Seda aitab vältida ja leevendada protseduurijärgne kreemitamine. Vahatamise järgselt on oht karvade sissekasvamiseks ning follikuliidi ja liigpigmentatsiooni tekkeks.
NB! Kindlasti ei sobi protseduur nendele, kes saavad raske akne ravi süsteemse retinoidiga (Roaccutane) Hoiduma peaks protseduurist vähemalt 6 kuud peale ravi lõppu. Paiksete retinoidide (Differin, Retirides, Aberela) kasutajatel ei tohi vahatada näopiirkonda. Oht on kergesti tekivatele nahavigastustele ja mõnikord ka armistumisele. Vahatada ei tohi sünnimärke, vigastatud, päikesepõletusega või nahapõletikuga nahka.


3. Depileerimine - Keemilised depilaatorid e. raseerivad kreemid.

Kuidas toimib täpsemalt?
Depileerimiseks on olemas keemilise koostisega kreemid, mis nahale kandes karva murrab. Kreemis sisalduv keemiline aine (tavaliselt tioglükolaathappe soolad) lahustab karva keratiini ja põhjustab karva murdumise naha pinnalt. Soovitatud aja pärast tuleb nahk veega puhtaks pesta, koos veega eemalduvad ka karvad. Keemilised depilaatorid sobivad hästi karvade eemaldamiseks tugevama nahaga piirkondades nagu jalasääred.

Plussid
 Meetod on üsna odav, kerge kasutada. Nahk jääb pehmem võrreldes raseerimisega. Karv kasvab taas nahapinnale veidi pikema aja möödudes.

Miinused
Ei eemalda kõiki karvatüüpe. Tugevamate karvade puhul pole depilaatorid mõjusad. Kemikaalid võivad põhjustada naha ärritusnähte. Õrnemates piirkondades (kaenlaalused, bikiinipiirkond ja nägu) peab kreemi väikesel alal enne proovima, et ennetada soovimatuid nahaärritusi. Keemilised depilaatorid ei sobi kulmudele, limaskestade lähedusse ja vigastatud nahale. Kõrvaltoimetena võib esineda nahaärritust, põletustunnet, aga ka allergilist kontaktdermatiiti tioglükolaatidele.

4. Pleegitamine

Kuidas toimib?
Pleegitamisega ei eemaldata soovimatuid karvu, vaid muudetakse nende värvus heledamaks pigmendi eemaldamise teel. Tänu sellele paistavad karvad vähem välja. Aktiivseteks toimeaineteks on pleegitamisel vesinikperoksiid ja persulfaat. Kaubanduses saadavaolevaid pleegitajaid on instruktsiooni järgi lihtne kasutada. Eelnevalt on soovitav toodet proovida väikesel nahaalal käsivarre siseküljel , et vältida allergilisi reaktsioone.

Plussid
Meetod on odav ja kasutatav peamiselt näo piirkonnas (ülahuul, lõug) ja käsivartel. Ei tekita muutusi karvakasvus.

Miinused
Pleegitamisega võivad kaasneda ebamugavused nagu nahaärritus, sügelus, ajutine nahavärvi muutus (heledamaks). Kui nahk on päevitunud, torkavad heledad pleegitatud karvad rohkem silma. Allergikutel võib pleegitaja esile kutsuda allergilisi reaktsioone- nõgestõbe, astmat jm. Karvad jäävad siiski alles.


Ajutine karvakasvu pidurdamine, vähendamine


1. Vaniqua kreem

Eflornitiin on retsepti alusel saadav paikne ravim (Eestis ei ole kättesaadav), mis on hiljuti FDA (US Food and Drug Administration) poolt heaks kiidetud soovimatute näokarvade vähendamiseks naistel. Eflornitiin ei eemalda ega depileeri karvu, vaid pärsib karvakasvu stimuleerivat ensüümi. Selle tulemusena väheneb karvafolliikli ainevahetuslik aktiivsus ja aeglustub karvakasv. Kuna ravimi toimet on uuritud ainult näo piirkonas, peaks seda ka vaid seal kasutama. Vaniqua kreem on efektiivsem, kui seda kombineerida muude karvaeemaldusmeetoditega (nt. vahatamine, raseerimine, kitkumine). Nahka kreemitatakse õrnalt kaks korda päevas ning tulemus saabub 4-8 nädalaga. Ravi lõpetamisel taastub endine karvakasv 8 nädalaga.

 
2. Laserepilatsioon

Laseriga saab ravida kiiremini suuremaid piirkondi kui elektrolüüsi ja termolüüsiga. Laserkiire sihtmärgiks on karvafolliiklis olev pigment melaniin, mis kiirgusega kokkupuutel hävineb. Vabaneb kuumus ning tekib selektiivne karvafolliikli kahjustus.
Kasutusel on mitmeid erinevaid laseri tüüpe, kuid nende ühiseks jooneks on kõige suurem efektiivsus tumedate karvade ja heleda nahaga inimestel. Neil saavutatakse pika aja jooksul, korduvate raviseanssidega püsiv karvade vähenemine (mitte kadumine) 80-89% patsientidel. Parimate tulemuste saamiseks vajaminev protseduuride arv võib olla varieeruv. Umbes aasta aja pärast on enamus karvafolliikleid asendunud miniatuursete folliiklitega ja paljud on hävinenud.

Heledate, punaste ja hallide karvade puhul ei ole hetkel võimalik saavutada püsivat olulist karvade vähenemist. Visuaalselt on tagasikasvavad karvad peenemad ja heledamad ning nende hulk oluliselt vähenenud.


3. IPL süsteemid

Intense Pulsed Light (IPL) süsteemid – produtseerivad pulseeritud polükromaatilist valgust lainepikkusega 550-1200 nm (erinevalt laseritest, mis toodavad vaid kindla lainepikkusega e. monokromaatilist valgust). Valgus juhitakse läbi filtri, mis eraldab nahka kahjustavad lühemad lained. Seetõttu on IPL aparaatidel laseritega võrreldes vähem kõrvaltoimeid.
Saavutamaks karvade vähenemist 80%, on vaja vähemalt 3-5 protseduuri. Protseduuriga kaasub mööduv punetus ja turse ravitud piirkonnas.


Püsiva tulemusega karvade eemaldamine

Galvaanilise elektrolüüsi puhul hävitatakse karvafolliikel keemilise,  
Termolüüsi puhul termilise ehk soojusliku reaktsiooniga.
Need on aeganõudvad protseduurid, mille tulemus sõltub suurel määral läbiviija oskustest.
Peene nõela abil viiakse elektrivool karva folliiklisse ja see hävib. Ühe folliikli hävitamine võib aega võtta minuti ja isegi kauem.

Õige teostuse korral on karvade eemaldamine püsiva efektiga. Kuna kõik karvad ei ole korraga kasvufaasis, on jällegi vajalikud korduvad raviseansid. Kõige paremini alluvad elektrolüüsile kasvufaasis olevad karvad. Puhkefaasis olevad karvad on ravile resistensemad. Kasvufaasis karvu saab lihtsalt eristada: Mõned päevad enne protseduuri tuleb kogu ravitav pind raseerida. Paari päevaga tagasi kasvavad karvad on heas kasvufaasis ja neid on mõtet ravida elektrolüüsiga. Võimalik on eemaldada erinevate värvitoonidega karvu. Protseduur on valulik, kuid seda saab leevendada paiksete tuimestavatate kreemidega (nt. Emla 1 tund enne protseduuri nahale ). Mitteprofessionaalse teostuse korral võivad tüsistusteks olla armistumine, hüper -ja hüpopigmentatsioon. Oht on ka paiksete bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide tekkeks.


Lisasoovitusi:

• niisuta nahka
• karvade sissekasvamise korral kuivharja nahka
• koori nahka 1-2 korda nädalas
• nahka ei tohi harjata ega koorida esimesel päeval pärast epilatsiooni
• vastavalt oma nahatüübile kasuta kreeme ning raseerimis(järgseid) geele/vahte/kreeme
• paar päeva enne menstruatsiooni on valulävi madalam, seega on mõistlik epileerida just siis
• ...

Allikmaterjalid & lisalugemist:

• omad teadmised ja kogemused
• Ajakiri Tervis Pluss, 2010, juuli
• Derma - karvade eemaldamine
• Depile - möödapääsmatu depilatsioon