Juuste väljalangemine

Sissejuhatuseks
Kõigepealt teeme selgeks, et on normaalne, kui päevas langeb välja 100-150 juuksekarva (inimesel on 80 000-140 000 juuksekarva, keskmiselt 100 000). Kui te kammite end harva (ja/või teil on pikad juuksed), võib tunduda, et väga palju juukseid jääb kammi/harja külge. Tegelikult võib asi olla ka selles, et kammite suurem osa nendest väljalangenud karvadest, mis juuste sisse pidama on jäänud, välja või siis, et ka pikad juuksed jätavad mulje, et karvu on jube palju, kuigi tegelikult on neid vähem.

Muretsema tasuks hakata siis, kui näete oma pealael juba kiilanevat kohta, teil tuleb juukseid ära väga palju (nt peotäis) kui tõmbate käega läbi juuste või juuksetihedus on võrreldes varasemaga silmnähtavalt hõredamaks jäänud.


Põhjused

• Ravimite tarvitamine, mis mõjuvad juuksekasvule pärssivalt. Kui teil on selline probleem, siis vaadake kohe oma ravimid üle, kuna seal võibki põhjus olla.
• Juustel on puhkeperiood ehk telogeenfaas. See on normaalne protsess ning kestab 2-4 kuud, mil tehakse juurde uutele karvadele kasvufaasis. See ei tohiks olla väga suuresti nähtav. Juhul aga, kui see faas pikeneb või rohkem juukseid jääb puhkefaasi, võib olla põhjust muretsemiseks, kuna siis on tegemist telogen effluvium'iga ehk juuste kroonilise puhkefaasiga.
• Meestüüpi juuksekadu, mis on pärilik ning tingitud tundlikuse suhtes ühe meessuguhormooni (DHT) suhtes. See on üsna tavaline ning oleme kõik näinud "kiilanevaid mehi" - see ongi selle põhjuseks. Naistel esineb seda paraku ka, kuid natuke vähem ja pigem vanemas eas.
• Laiguline juuksekadu. See on geneetiline haigus, mida esineb vähe - kuni 1% inimestest. Seda haigust iseloomustavad konkreetsemad laigud, kust karvad kaovad.
• Teil on teatud ainete/vitamiinide puudus (nt foolhape, raud, tsink, biotiin) . See võib olla tingitud ühekülgsest toitumisest.
• Teil on haigus, mille üheks sümptomiks/kõrvalmuutuseks võib olla juuste kadu. Sellisteks haigusteks on nt süüfilis, hüpertüreoos ehk kilpnäärmeületalitlus, erütematoosne lupus, hormonaalsed häired, ajutiselt ka psoriaas, tugev stress jne.
• Trihhotillomaania - see on psühholoogiline seisund, kui inimesel on vajadus juukseid ise peast katkuda. Abi saab psühholoogilt või psühhiaatrilt.
• Traumad - füüsilised traumad juustele-peanahale nt kuumuse, armistumisega, kemikaalid, juuksekarva häire trichorrhexis nodosa, lõdva anageeni sündroom lastel jne.

Mida teha?

1. Kõigepealt tuleks kindlaks teha, kas on tegemist on väga suure juuste kadumisega, mille puhul võib kahtlustada mingit haigust või siis väiksemaga (nt stress, vitamiinide puudus jne). Eks see olene paljuski endast, kuid kui see ikka muret teeb, saab pöörduda trihholoogiakeskusesse või juusteakadeemiasse. Mõlemad asutused tegelevad just juuste ning peanaha seiskorra uurimise ja ravimisega. Kui on tegemist ka nahaprobleemidega, tasuks pöörduda perearsti või nahaarsti poole.

2. Tasuks teha selliseid uuringuid (allikas: Derma.ee - juuste kadu) :

• üldine verepilt (ka verevalgud ja albumiin)
• raud, ferritiin, üldine rauasidumisvõime (TIBC) ja transferriini küllastatus seerumis
• kilpnäärme hormoonid
• biotiin, vitamin B12, tsink ja foolhape seerumis
• meessuguhormoonid (vaba testosteroon, androstenedioon, DHEAS) – tehakse naistele, kellel esinevad meestüüpi juustekadu ja meestüüpi kehatunnused
• RPR (süüfilise kontroll)
• ANA (esialgne analüüs erütematoosse luupuse diagnoosimiseks)

3. Teine võimalus on proovida ise esialgu hakkama saada ja siit ka mõned võimalused:

• Hoolitse juuste eest hästi - ideid saad siit: juuste hooldusnipid
• Külasta apteeki ja küsi soovitusi. Apteekides on palju tooteid, mis on mõeldud juuksekasvule soodustavalt ning muidu juukseid tugevdavalt. Näiteks: Viviscal'i tooted (tabletid ja hooldusvahendid), Placent Activ ampullid ja hooldusvahendid, takjajuureõli (rohkem kiidetakse vene oma, mitte Nivea oma), linaseemneõli jne. Samuti on olemas ka komplekstoidulisandeid juustele ja küüntele, samas ka eraldi, kui on mingi konkreetse aine defitsiit. Sel juhul oleks oluline, et teaksid natuke oma toitumisest ja võiksid olla kindel, et sul läheb neid vitamiine vaja. 
• Mõnikord aitab ka šampooni-palsami vahetamine, eriti kui leida endale sobiv, mis võiks olla siis just juuste hõrenemise vastu - soovitavalt apteegist, salongitoodete seast, aga samas nii mõnigi kiidab vene vahendeid.
• Muuda toitumist mitmekesisemaks. Katsu olla stressivaba. 

Kokkuvõtteks

1. Tee kindlaks, kas sul tõesti ikka on probleem juuste väljalangemisega.
2. Vaata üle, kuidas oma juukseid kohtled ning kas oled stressid, sööd mitmekülgelt.
3. Ei? Muuda seda. Jah? Vaata kui tugeva juuste väljalangemisega on tegu (seda saad täpsemalt uurida siit lingitud derma lehtedelt või lasta teha peanahauuring nt trihholoogiakeskuses).
4. Tee vereanalüüsid, katsu leida põhjus.
5. Asu põhjust likvideerima. Selles on abiks sulle trihholoogid, nahaarstid,perearst, apteekrid. Ära karda abi küsida :)
6. Alati saab võimaluste korral lasta oma juukseid hellitada erinevate hooldustega, kvaliteetsete toodetega ning protseduuridega, nagu näiteks vaakummassaaž,osooniteraapia jne.


Nendest, kes kunagi selle probleemiga silmitsi pole pidanud seisma: Mõned pildid pikkadest, ma mõtlen PIKKADEST juustest!  ja lihtsalt huvitavat juttu juustest Horisont 2/2000 - kehavaatlused